Koduaia ja hoonete valgustamise planeerimine on üsna palju läbimõtlemist vajav ettevõtmine, juhul kui soovite valgusteid rohkem, kui ainult paar põhivalgustit. Alustuseks soovitan lähtuda valikutes turvalisuse suurendamisest ja seejärel visuaalsest efektist.
Turvalisuse all on kaks valikut – kas peate vajalikuks hoone ümber liikuvate inimeste esile toomist või ainult tagada liikuja enda turvalisus pimedas. Esimesel juhul toimub igal juhul ülevalgustamine ja seega valgusreostus. Soovitan seda vältida, või siis paigaldada sissekäikude juurde liikumisanduritega lisavalgustid.
Heaks lahenduseks on nutikate kontrollerite kasutamisel lisada süsteemi liikumisandurid ja sel juhul liikumise tuvastamisel lisab kontroller mahadimmerdatud valgustugevusele näiteks 30 protsenti. Tingimata peaks valgustugevuse tõstmine toimuma sujuvalt, näiteks sekundi jooksul. Hästi ülesehitatud süsteemi puhul oleks valgustugevuse muutumine praktiliselt märkamatu. Hetkeliselt lülituvad süsteemid võiksid pigem jääda tööstushoonete juurde. Teisel juhul paigaldada põhiliikumisteedele minimaalse valgustugevusega valgustid, aga samas neid paigaldada piisavas koguses. Soovituslik oleks valida valgustid, kus valgusallikas ise oleks varjatud, muidu toimub pöördvalgustusefekt, ehk mida rohkem valgustate mingit ala – seda rohkem saate ka pimestatud ja vastupidi. Erandiks muidugi disainvalgustid, mille puhul kogu valgusti ise on juba vaatamisväärsus ja sellisel juhul tuleb võimaliku pimestamisega leppida. Eriti häirivaks võib osutuda autoga hoovist välja tagurdades väravapostidel olevad nähtava valgusallikaga valgustid, mis läbi pimestamise hoopis halvendavad nähtavust. Nähtava valgusallika puhul on pimestav efekt palju väiksem, kui sama võimsuse juures valgust andev ala on pinnalt suur, nt. valguspallid ja leedribad, võrreldes punktvalgusallikaga.
Järgmiseks etapiks on valgustus, mis valgustab objekte – kas siis hoonete fassaadid või taimestik. Fassaadide puhul on võimalus paigaldada üles-alla-küljele valgust andvad valgustid seintele, või maapinnale paigaldatud suunatavad prožektor-tüüpi valgustid. Taimede puhul on samuti kaks varianti – kas alt üles valgustavad prožektorid ja/või uputatud nn. spotvalgustid, või teise variandina nn. pollar ehk postvalgustid, mis valgustavad ülevalt alla. Valguse levimise laius sõltub siis valgusti kõrgusest. Jällegi – ülevalt alla valgustuse puhul ei toimu pimestamist aga kõrgemate taimede puhul on valgustus ainult osaline. Samuti tuleb prožektor-tüüpi valgusteid paigaldada rohkem, kuna valgustatakse ainult kitsast sektorit. Postide puhul aga üldjuhul kogu perimeetrit.
Terrasside valgustamisel ma soovitaks põhivalgustuseks hämarat üldvalgustust (post- või seinavalgustid), millele lisanduks vajaduspõhine, näiteks hetkedeks kui te terrassil viibite ja valgust rohkem vajate. Valguskett on alati kena, hea valik on ka akuga portatiivsed lauavalgustid. Süvistatavad valgustid keset terrassi sisuliselt ei valgusta midagi, ainult pimestavad.
Hea inspiratsiooni allikaks on Pinterest, kust leiab väga huvitavaid välisvalgustus ideid, samuti erilisi valgusteid.
Valgustite valimisel vastavalt valguse soojustemperatuurile tuleks arvesse võtta, et kui valgusallika ümber olevad pinnad on soojade toonidega, muutub ka valgus peegelduse tõttu soojemaks ja näiteks neutraalne 4000K valgus avaldub juba kergelt sooja valgusena. Külmema tooniga pinnad mõjuvad vastupidiselt.
Valgustuse juhtimisel soovitan erinevad valgustuse tüübid jagada gruppideks ja luua võimalus nende gruppide erinevaks reguleerimiseks. See tähendab peamises toitevoolu hargnemise kohas paigaldada väljuvatele grupiliinidele juhtkontrollerid. Juhtimine toimuks Wifi olemasolul läbi nutiseadme rakenduse või läbi raadioside kasutades juhtpulti. Siis on teil võimalus ise erinevate tsoonide valgustugevus paika reguleerida. Ja täiuslikemate rakenduste kasutamisel ka kellaajaliselt lisareguleerida. Näiteks südaööst alates muutuks kogu valgustus poole nõrgemaks. Pisiasi, aga aasta peale koguneb säästu küll.
Minu soovitus oleks valida madalpingega valgustid (12V või 24V), kuna sel juhul kaablit vigastades ei teki elektrilöögi ohtu. Samuti on kaabli parandustöö vähem keerukas ja väikese harjutamise järel jõukohane enamustele. Lisaks aiakujunduses pisikesi muutusi tehes saate ise hakkama kaabeldustöödega ja lisavalgustite paigaldusega, või neid ümber tõstes.
Energiakulule mõeldes võin tuua näite, et 27-e välisvalgusti koguvõimsus on meie näidismajal paika reguleerituna 50w . Ehk ühe valgusti keskmine võimsus on ca 2w. Talvisel ajal on rahaliseks kuluks ühes kuus ligikaudu 5€. Suvisel ajal vähemalt poole vähem. Oma rolli mängib ka hämaraanduri reguleerimisvahemik, ehk lihtsamatel anduritel on tihti reguleerimisvõimalus piiratud ja valgustid lülituvad sisse liiga aegsasti.
Kokkuvõtteks:
– Alati on parem rohkem valgusallikaid sama koguvalgusvõimsuse juures. Kui teile sobilik valgustuse koguvõimsuseks on näiteks 50w, siis piltlikult ärge jagage seda kolme, vaid kümne valgusti vahel.
– Vältige võimalusel pimestavaid valgusteid.
– Vältige valgustite paigaldamist kohtadesse, kuhu koguneb katustelt kukkuv lumi, või teede puhastamisel kuhjuv lumi. Suure lumekuhila raskus muutub kevadel valgustitele äärmiselt koormavaks ja võib ka tugevaima valgusti korpust väänata.
– Välisvalgustusega tugevalt liialdamine on vähem nauditav, kui läbimõeldult vähene valgus, või üldse valgustuse puudumine.